Õppetöö korraldus

Õppe eesmärkide saavutamiseks kasutatakse erinevaid õppevorme: kontaktõpet, põimõpet, veebiõpet, lähiõpet ja kaugõpet. Õppeviisidest võidakse rakendada haja- ehk paindõpet ja digiõpet. Õppevormide ja -viiside raames kasutatakse omakorda erinevaid õppetöö vorme: loenguid, seminare, praktilisi tunde, praktikat ja iseseisvat tööd. Mõistete tähendused on sätestatud Sisekaitseakadeemia õppekava statuudis.

Õppevormid

• Kontaktõpe (contact/synchroneous learning) – samas füüsilises (nt klassis) või virtuaalses ruumis (nt videosillas) toimuvas õppetöös osalevad samal ajal nii õppijad kui ka õppejõud.
• Veebiõpe (online learning) – õppetöö toimub täielikult veebipõhise kaugõppena (nt iseseisev õpe e-kursusel).
• Lähiõpe (face to face) – õpe toimub ühises füüsilises ruumis (nt klassis).
• Kaugõpe (distance learning) – õppijad ja õppejõud on füüsiliselt üksteisest eraldatud (nt loeng toimub video vahendusel ja kõik osapooled on samal ajal oma kodus või töökohal).
• Põimõpe (blended learning) – osa aine/mooduli õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena (nt ühe aine raames toimub osa tunde klassis, osa tunde videosilla vahendusel).

Õppetöö vormid

• Iseseisev töö – õppija iseseisev teadmiste omandamine, rakendamine, kinnistamine, probleemide käsitlemine, ettekannete ettevalmistamine, erialase kirjanduse lugemine, kirjalike tööde koostamine ja eksamiks/arvestuseks valmistumine.
• Loeng – eelkõige teoreetiliste teadmiste edasiandmine, aktiivsem pool on õppejõud.
• Seminar – loengus saadud teoreetiliste teadmiste rakendamine vestluste, arutelude ja iseseisvate tööde esitlemiste abil, aktiivsemaks pooleks on õppijad.
• Praktiline töö – õppejõu juhendamisel toimuvate praktiliste tegevuste abil õppimine harjutusväljakul, laboris, spetsiifilises õppeklassis või mujal koolikeskkonnas, aktiivsemaks pooleks on õppijad.
• Praktika – töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuvate praktiliste tegevuste abil õppimine.

Õppeviisid

• Paind- ehk hajaõpe (flexible learning; hybrid learning) – kontaktõppe üks korraldamise viise, kus samal ajal on üks osa õppijaid füüsilises ja teine osa virtuaalses ruumis (nt ühes tunnis on osa õppureid klassis ja osa videosillas).  
• Digiõpe (digital learning) – digivahendite abil tõhustatud õppimise viis mistahes õppevormis (nt loengus kasutatakse Kahooti või simulatsiooni tarkvara; e-kursusele on iseseisvaks õppimiseks lisatud interaktiivseid harjutusi). 

Mõlema puhul saab kasutada vastavalt vajadusele erinevaid õppetöö vorme.

Heaks ja lahkeks abiliseks digipädevuse erinevate tahkude avastamisel on digiveeb. Digipädevuse arendamine on õppeprotsessi üks osa, kuid mitte eesmärk omaette.